10 kõige populaasremat retsepti selles blogis

Popimad postitused: 1. Kuidas teha ise kohupiima Ma ei saa sulle kirja panna eesti toidu retsepte, kui sul pole kohupiima. Seega, teem...

reede, 28. juuli 2017

Tomati-sibulasalat

Milvi retsept
1 kg tomateid tükeldada
300 g sibularattaid
5-6 nelki
1 tl peenestatud pipart
2 spl äädikat
soola
3 spl võid
1/2 kl suhkrut




sibul hautada või sees poolpehmeks, lisada tomatid ja maitseained. Lõpuks lisada äädikas. Kuumalt purki ja kaanetada. Kokku saab sellest 6 purki



Kahar Helve salat
2 kg tomateid
1 kg sibulaid
1 kl suhkrut
4 spl soola
4 spl äädikat
1/2 tl peenestatud pipart

sibulad lõigata ratasteks, tomat sektoriteks ja keeta ilma veeta. Kui sibul on jub aläbipaisetv ja kõik poolpehmed, lisada maisteained. Kuumalt purki ja kinni,








esmaspäev, 24. juuli 2017

Kahekesi Barcelonas


Ma olen nüüd mõned viimased aastad teinud ühe reisi aastas ka üksinda.
Ooo.. ütlevad inimesed kadedalt, kui neile sellest räägin. Kutsu mind järgmisel korral kaasa, kui lähed.
Naljatilgad. Kui ma kellegi kaasa kutsun, siis ma ju pole enam  üksinda.

Üks sõber, kes õpib hispaania keelt, pani südamele, et ma ta kindlasti Hispaaniasse kaasa kutsuks. ja kuna mul see plaan oligi, siis naljaviluks kutsusingi. Ja minu hämmastuseks, ütles ta kohe jah.

Sa ei saa üksireisimise eelistest ilmselt aru enne, kui oled selle vähemalt korra läbi teinud. Ja tegelikult. Ma arvan, et igaüks peaks vähemalt kord elus reisima üksi. Me üldiselt teame, mida me ei taha. Aga vähemalt minu jaoks on oluliselt keerulisem teadmine, mida ma tahan.
Reisid öeldakse olevat suhteproov. Ja isegi kui suhted on head ja korras, siis sellest, kui palju me tegelikult teeme oma elus kompromisse, saad aru siis, kui neid ühel hetkel enam tegema ei pea.
Sa saad endalegi ootamatult teada, mida sa tahad. Kui ei pea valima, otsustama, kompromisse tegema, teistega arvestama. Kui oled ainult sina ja sinu ego.

Need on imepisikesed ja täiesti ebaolulised asjad. Ei midagi põhimõttelist, ei midagi häirivat. On nagu on. Ja tehes neid iga päev mingi valiku või kompromissina, sa ei tule selle pealegi, et on olemas ka variant b.

Kas ööbida motellis või hotellis. Kas ruumi sisenedes tuleb telekas sisse lülitada või läheb reis nii, et kui sult küsitakse- kas ja milline telekas oli, sa ei oskagi vastata. Kas kliimaseade või aken pärani lahti ? Kas hommikusöök hotellis? Kus süüa ja mida: kas turvaline ja tuttav mac või midagi eksootilist. Või hoopis poest midagi süüa osta. Kas bassein või meri. Kas päevitamine või kultuur või midagi kolmandat...Kas ööseks kardin ette või mitte.  Mis kell tõuseme.
Kas sa tahaksid poodides käis- saame siis mingi paari tunni pärast kokku? ei-ei, ma ei taha poodidesse. Kümme minutit hiljem: kuule, ma ainult korraks vaatan sinna sisse.
ja nii edasi.

Kompromissid sõbraga algasid kohe esimesest hetkest. Meil oli kokku lepitud eelarve. Aga kui mina sättisin selle maksimumiks, siis tema mõistis seda rahana, mis tuleks kindlasti ära kulutada. Kui mul oli mõttes nädal, siis selgus, et tal on lapsed ja see ja teine... ja üle kolme päeva ei saa.

Ehk siis mu nädalasest rannapuhkusest sai sujuvalt kolmepäevane city break.


reede, 21. juuli 2017

Vikkelä mustikakook



Kas sina tead, kus olid sa 1991 aasta suvel, kui sinu kodumaa sai vabaks?

Augustis õnnestus meil koos M-ga minna Soome tallu tööle. Mina töötasin talus, kus kasvatati põrsaid. Peale peremehe-perenaise oli abiks veel üks mees. Kogu töö käis arvutitega.
Perenaisel olid lisaks mõned peenrad, aga liha ja kartul osteti poest. Proua Sirppa oli aktiivne ja väga tore naine, kellega saime kiiresti sõbraks ja kes võttis oma isiklikuks missiooniks kõhnale Ida-Euroopa tüdrukule näidata kapitalismi võimalusi ja ahvatlusi...
Peale põrsaste leidis Sirppa aega, et õpetada keskuses immigrantidele soome keelt, mängis tennist. Külas oli kohvik, mida külakorda kord nädalas pidasid selle küla perenaised- küpsetasid koogid ning müüsid need maha. Soomes nägin ma esimest korda Tupperware kodumüüki, mis jättis kustumatu mulje...:) Pereisa veetis põrsastest vaba aja oma isiklikul järvel purjetades ning mind üle päeva ämbritäie kaladega varustades.

esmaspäev, 10. juuli 2017

Kukeseenekaste

Kukeseenekaste
Ma pean tunnistama, et ilmselt olen ma seentest oma isu täis söönud. Nüüd, kui vanemad elavad saarel, on seeni saanud liiga palju ja liiga tihti.

Aga värskete kukeseenete ajal tuleb see vähemalt üks kord ära teha. Ja seenekaste on üks väga kiiresti valmiv õhtusöök.

Värsked seened. 
Puhasta pintsliga. Minu usk ütleb, et seeni ei tohi pesta.
Tooreid, kuumutamata seeni võiks 4 inimese jaoks olla umbes liiter.
Lõika suured seened väiksemateks. Pane ilma rasvaineta pannile ja kuumuta seni, kuni vesi on välja auranud. Seejärel lisa õli ja sibul
Kukeseenekaste

Külmutatud seened sulata. Ja pane pehmeks sulanud seened koos sibulaga pannile. Ilmselt on sul seened külmutatud võiga, Vähemalt meil on. Seega rasvaine on olemas.

1 pakk viilutatud suitsupeekonit kuivata köögipaberiga. Ja pane ahju pannile röstuma. NB! ära kõrbema lase.

Tükelda 1 sibul tükkideks, kuumuta pannil koos seentega pehmeks.
Kui sibul on pehme
lisa 400 ml vahukoort.

Puista sisse krõbedaks praetud peekon. Maitsesta soola ja tüümiani ja värske tilliga.


reede, 7. juuli 2017

Vanaema õunakook

Vanaema õunakook

Ilmselt on tegemist maailma lihtsaima koogiga.

Koori ja tükelda õunad - umbes 3-4 tk või rabarberid

Sega
2 muna
0,5 klaasi suhkrut- kogust reguleeri vastavalt sellele, kui hapusid vilju kasutad

Lisa
1,5 klaasi jahu, millest pool kuni kõik võid asendada rukki- või odrajahuga
0,5 tls soola
1 tls küpsetuspulbrit

1 klaas rõõska või haput piima
2 spl õli (võid ka lisamata jätta)

Vanaema õunakook
Sega taigna sisse ka õunad. Soovi korral siputa sisse ka natuke kaneeli.
Küpseta võiga määritud või küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormis ca 40 min 180 kraadi.

NB! põhimõtteliselt on see pannkoogitainas. Seega, pigem kalla taldriku- mitte kausitüüpi vormi. Paksus võiks olla max 2 cm, muiudu jääb liiga pannkoogine. 

esmaspäev, 3. juuli 2017

Kubija Hotell ja Spa

paraadpilt
See on nüüd üks hea näide sellest, kuidas reklaam töötab. Nägin kuulutust ja leidsin, et sinna võiks minna küll.

Sõitsime mööda Lõuna- Eesti kuppelmaastikku.
Noh, kuidas tundub, küsib mees. Kas on kodune tunne.
Jah, on, vastasin. See on minu koht ja geneetiliselt kuidagi õige ja omane.
Samas jätsin ma ütlemata, et tegelikult. Tegelikult meenub mulle mööda neid mägiteid ja orge sõites hoopis üks teine osa mu lapsepõlvest. See, kuidas me alati sõites oksendasime. Ema sundis meid vaatama otse ette ja kõva häälega laulma. Aga ka neist ettevaatusabinõudest hoolimata varem või hiljem läks ninaots valgeks. Ema pistis meile ajalehest volditud torbikud pihku ja tormas ette bussijuhti paluma, et see ivakeseks kinni peaks. Et lapsed saaks oksendada...

Vot selline apetiitne algus :)

Võrru jõudes tunned, kuidas tempo. Muutub. Aeglasemaks.... Mu meelest isegi veel aegalasem, kui Viljandis või Kuressaares. See on üks huvitav paradoks. Lõunamaalased seostuvad mägede ja temperamendiga. Lõuna- Eestis on mäed küll, aga tempo on aeglane.


Mädarõika ja rabarberiga sea sisefilee

Sisefilee rabarberi ja mädarõikaga
Retseptidee puhuks, kui rabarberit on liiga palju.

NB! kui rabarber on liiga kuiv, siis lase mikrolaineahjus pudiseks ja/või sega õunamahlaga.
Kui kasutad külmutatud rabarberit, siis arvesta, et märg liha pritsib. Ja ongi variant, et kannatad pritsimise ära või siis kuivatad marinaadikihi pealt ära. Või sulatad rabarberi ära. Teed marinaadi viljadest ja vedeliku kallad kastmesse.


jagub umbes 3-le.  sõltub kas ja kui palju lisandeid juurde pakud.

ca 400 g sea sisefileed.
Lõika ära kelmed ( see on see valge kiht seal peal).
Määri sisse
1 spl mädarõikaga
soola-pipraseguga
u 1 klaasi rabarberitükkidega