Pletskid ehk Eesti tortillad ja chapatid

Plestkid. Pildil on Nisujahuga
kartulipletsk, mis on ahjus küpsetatud

Ma mõtlen vahel, et Eestil ei saagi olla ajaloolist tänavatoitu, sest meie emad ja nende emad ja nende emad on meile sajandeid korranud: tänaval söömine on ebaviisakas.
Ja Eesti hajaasustusega talus polnudki külavahel jõlkumine kombeks. Söödi kodus või siis põllul Ja sinna sai kenasti poti ja püti kaasa võtta.

Aga tegelikult on ka meil olemas kõik eeldused oma tänavatoidu tegemiseks.Ja kuna laulupidu tulekul, siis ka vajadus olemas :)
Kui mu isa räägib oma lapsepõlvest jõuab ta varem või hiljem mälestuseni plestkitest. Ajal, peale sõda, kui munad olid defitsiit ja muu toit ka, mätsisid lapsed jahust- veest ja õlist kokku pätsid, mida küpsetati pliidiraual. Kui jahu oli ka vähe, siis asendati see osati kartuliga.

Ma olen internetis kõvasti tööd teinud ja leidsin Vatskid. Need on Võrumaa lihtsad leivad. Kuna mu isa on sealtkandist pärit, siis usutavasti on seal mingi seos. Aga see pole päris see. Ma tahtsin jõuda päris originaalini- et kui ongi sõda ja vaesus ja puudus, siis pole petti ja soodat. Uurisin veel internetti ja sain aru, et sellised leivad on pea kõikidel rahvastel :)
Mis sa ikka hädaga teed. Ja ilmselt jõuti katsetades sama tulemuseni, kuhu jõudsid ka  40-aastate Lõuna- Eesti lapsed.

Väga kodune seljanka. After Party supp.

Seljanka

Tegelikult ei tahaks ma seda suppi üldse seljankaks nimetada. Seljankas peaks olema ideaalis 3-7 sorti liha, millest üks võiks olla neerud. Kena oleks lisada oliivid ja kapparid ning maitsestada sidruniviiluga. Ja nagu nimigi ütleb, peaks koostises olema soolakurk.
Ja mis kartul...

90 alguses töötasin mitmel suvel restoranides, ja nii nagu ka praegu, oli tollal menüü lahutamatu osa seljanka. Nii et võib liialdamata öelda, ma olen seda suppi keetnud tuhandeid kordi.

Kuna toona oli toorainega nagu oli, siis seljanka õnnestus ikkagi kokku keeta.
Ja kui sul on seljataga grill ja chill või pulm või pidu, siis on sul seljankamaterjal omast käest võtta ja terav magus-hapu mõjub järgmisel päeval  väga värskendavalt...:)
Supi keetmiseks kulub minutit 10, aga kuna ta on parem, kui saab natuke seista ja maitsestuda, siis ära päris viimasele minutile jäta.

Rabarberi-kohupiimasai

Rabarberi- kohupiimasai

Pärmitaignapõhjal on tehtud nii kohupiima kui rabarberi kui ka mõlemaga koos- saia. Idee, et keerata see kõik hoopis rullidesse, on pärit Parima Pagari saatest Terhilt.
Nii hea mõte. Tänan!

sellest tuleb 6-7 rulli

10 g pärmi
1 spl ( mitte kuhjaga) suhkrut
100 ml käesooja piima

25 g pehmet võid
ca 300 g jahu
1 väike muna
1/2 tl soola

Pärm, piim ja suhkur segada, kuni pärm lahustub.
Sega juurde pool jahust ja lase kerkida.

Klopi muna lahti, jäta alles ca teelusikatäis pärast määrimiseks.
Eelkergitusele lisa muna, maitseained, pehme või ja ülejäänud jahu. Sõtku, kuni taigen lööb kausi ja käte küljest lahti. Siputa üle jahuga ning lase kerkida kuni kahekordse koguseni.

Juustusalat

juustusalat

Minu suvine lemmiksöök on grillitud juust.
Ja eriti hea on grillitud isetehtud sõir.

Nagu salatitega ikka, ainult fantaasia on piiriks. Seega lisa, mida soovid ja kui palju soovid.

Vana hea äraproovitud variant on

kuumal pannil õli sees grilli mõlemalt poolt juustuviilud
Haki
õunad
tomatid
punane sibul

Juustusalat

kui on, siis ka peotäis röstitud pähkleid

Salatikaste sega jõhvika- või punasesõstrasiirupist/kontsentraadist ja õlist.

Maitsesta soola, pipra ja rohke maitserohelisega

Rabarberi-sibulakaste

Kui rabarberit on nii palju, et sellega ei oska midagi peale hakata, siis keeda sellest mõnus kaste, mis sobib liha kõrvale.
Rabarberi võid asendada ka hapumate õuntega.

Kuumuta pannil õlis tükeldatud sibul. Lisa tükeldatud tomat.
Hauta, kuni sibul on pehme. Vajadusel lisa tulist vett.

Kui sibul on pehme, lisa hakitud rabarber. Hauta, kuni rabarber on pehme.
Maitsesta soola, suhkru ja pipraga.
Hästi sobib sinna veel ka küüslauk, tüümian, basiilik või piparmünt.

Sõir

Sõir

Sa ju teadsid, eks, et Sõir on traditsiooniline jaanipäeva ja nelipüha toit :) No kessiis nelipüha ei tähista...:)

Minu isa, alati, kui räägib lapsepõlvest hakkab meenutama ka sõirategu. See konkreetne retsept on tema ja mu tädi poolt tuletatud ning kirjanduses üle kontrollitud ning praktikas rakendatud.

Ma olen millegipärast kindel et sõnad sõir, Vene сыр ja Läti Siers, on omavahel sugulased.
Miks meie sõnaks sai " juust", mitte " sõir", see jääb keeleteadlaste lahendada.

Oluline:

• kohupiim peab olema täiesti kuiv ja parem on rasvavaba, siis jääb sõir juustusema ja tihkema konsistentsiga.
• Kindlasti kontrolli, et tegemist on naturaalse kohupiimaga ( st ei sisalda zelatiini vms)
• Ricotta ehk vadakukohupiim asenduseks ei sobi. Kui kohupiima pole, siis tee seda ise.